Something I absolutely have to protect.

"I’m looking for something.”
"What is it?”
“I have no idea,” I admitted. “I imagine it’s like a door.”“A door?” the little girl repeated. “What kind of door? There are all shapes and colors of doors.”
[...]
“Hmm,” the little girl said. “Have you been looking for a long time?”
“For a long time. Since before you were born.”
“Is that right?” the little girl said, staring at her palm for a while. “How ’bout I help you find it?”

— Haruki Murakami



"What I saw wasn't a ghost. It was simply--myself. I can never forget how terrified I was that night, and whenever I remember it, this thought always springs to mind: that the most frightening thing in the world is our own self. What do you think?"
— Haruki Murakami

Start the beginning of your future ehk YFU valimispäev.

Võib-olla oleks mõttekam enne taotlusdokumentidest rääkida, aga ma ei viitsi praegu. Räägin Valimispäevast, sest selle kohta on nii vähe infot netis. Aga mul tuleb mitu posti vist, praegu ei viitsi kõike kirjutada.

Et kes lähevad Valimispäevale. Ärge põdege. Ma kartsin tohutult, et nagunii mind ei võeta vastu, sest nad arvavad, et ma olen hälvar ega sobi vahetusõpilaseks. YFU kodukal öeldi veel, et vahetusõpilane peab olema isikupärane ja ainulaadne...Ma olin nagu: kust ma need ainupärad ja isikuselaadsused veel välja peaksin võluma???


Ja Valimispäeval olin krampis, kõht ja jalad värisesid pidevalt. Rääkisin üsna vähe enda arust, kuigi oleks pidanud olema aktiivne.. Ja intervjuul mul ka minu meelest eriti hästi ei läinud, ei osanud kohe lampi küsimustele vastata, kuigi hiljem (nagu alati) tuli küll väga palju häid vastusevariante meelde. Aga ma sain ikkagi läbi. Üldse on väga vähe neid, kes ei saa. Ainult sellised vist ei saa, kellel on mingid väga rasked haigused ja/või allergiad, et neil oleks välismaal keeruline olla, või inimesed, kes kohe ÜLDSE ei oska suhelda ja on ülbed/rassistlikud/ vms.

Valimispäev algas kl 10, ma olin esimesena ehk kell 9.50 kohal. Astun sisse, ütlen, et olen Laura, tagaruumist tuleb üks YFU vabatahtlik ja küsib kohe mind nähes:"Jaapan?"
Mina:"Jah :D"
Tema:" Näha on."
Eino tore siis ju :D

Siis tulid Maria, Keiu ja Rauno. Oligi ainult 4 õpilast (k.a mina) ja 3 vabatahtlikku-endist vahetusõpilast (Siim, Eva ja kolmanda nimi ununes, kuigi ta oli hästi tore). Istusime laua taha, Eva rääkis meile YFUst ja Siim oli poes toitu ostmas. Mõne aja pärast tuli ta tagasi, laud laoti täis krõpse, küpsiseid, õunu, banaane, kohukesi, mahlu jne. Sest YFUs on põhiline asi siiski söök, nagu meile palju jutustati.

Pidime ennast tutvustama ka ehk ütlema, kes me oleme, kuhu me minna tahame ja miks. Maria tahtis Saksamaale, Rauno ka, ja Keiu USA-sse. Tegime tutvumismänge ka ehk kirjutasime paberile küsimuse, panime paberid laua keskele ja võtsime sealt suvalise paberi ning vastasime küsimusele.

Üks eurorongi-nimeline mäng oli ka. Anti leht, kus oli juhend - pead nädal aega läbi Euroopa rongiga sõitma. Oli vist Lissabonist Kiievisse vms. Ja oli antud nimekiri erinevate inimestega ning tuli valida 3, kellega tahaksid koos olla, ja kolm, kellega ei tahaks. Alguses üksi, siis grupis.

Tahtsin koos sõita

• noore HIV-positiivse kunstnikuga
• tuntud Jaapani luuletajaga ja
• Aafrika naisega, kes müüb nahktooteid

Ei tahtnud koos olla

• Naši aktivistiga
• ülekaalulise, ainult vene keelt kõneleva paksu Moskva ärimehega
• Ameerika koguduse juhatajaga, kellel oli Piibel

Kui grupis olime, pidime arutlema, miks me kedagi tahame/ei taha oma rongikupeesse. See oli imelik, et mitte keegi teine ei tahtnud kupeed sheerida Poola prostituudiga Berliinist. Mida halba ta ikka teeb? Lõpuks panimegi, et me ei taha koos olla

• Naši aktivisti,
• paksu Moskva ärimehega, kes oskab vaid vene keelt (ilmselgelt russofoobid) ja
• prostiga.

Seda koguduse juhti ka ei tahtnud vist. Ei mäleta enam täpselt.
Tahtsime olla koos

• Manchesterist pärit jalkafänniga,
• Rootsi DJ ja
• siis oli veel mingi muusiku moodi tüüp, saksa hip-hoppar vist

Sõime veel. Söök on YFUs väga tähtis: vahetusaasta jooksul toimuvad igasugused seminarid, enne ja pärast aastat orientatsioonid, kokkusaamised jne. Need kõlavad väga ametlikult, et istume kuskil ja teeme märkmeid, aga tegelt pidavat need üritused olema lihtsalt söögiorgiad :D Et on kastitäite kaupa toitu (puuviljad, pitsad, koogid, saiakesed jne) ja kui hakkab kasvõi tunduma, et laud on nii poolenisti tühi, tuuakse kohe uus ports :) Ootan põnevusega :D

Meil olid veel igast case'id ehk siis lühijutud erinevate vahetusõpilaste kohta. Nt oli Andres, kes elas Lõuna-Ameerika katoliiklikus peres, kes tahtis teda kirikusse pihile meelitada, aga Andres oli ehteestlaslik ateist ega tahtnud pihist kuuldagi. Pidime seda läbi mängima, kuidas Andres, YFU tugiisik, preester ja Andrese host-ema ning isa üritavad saavutada kompromissi. Mina olin see YFU tugiisik, hakkasin Andresele rääkima, et ega pihilkäimine pole mingi sügav usklik asi, see on lihtsalt võimalus rääkida kõik oma mured ära inimesele, kes sind kuulab ega hukka mõista. Andres (keda mängis Rauno) ei tahtnud, vaatamata minu tohututele veenmisoskustele, ikkagi nõustuda. Lõpuks leppisime kokku, et ta läheb ühe korra pihile ja vaatab, kas meeldib. Aga jama oli see, et pmst mina olin ainus, kes üritas seal veenda ja rääkida, teised, kes pidi ju olema ladina-ameeriklased, lihtsalt seisid seal ja ütlesid maksimaalselt paar sõna. Eva ütles ka, et rohkem elavust, diskussiooni, arutlemist. Aga tutkit.

Case'e oli veel, nt selle kohta, kuidas 2 eesti vahetusõpilast oli saadetud ühte linna ja nad ei tahtnud eriti uue pere ja koolikaaslastega suhelda, vaid rääkisid omavahel eesti keeles. Ja me pidime välja mõtlema, kuidas panna neid rohkem välismaalastega suhtlema. Oli veel selline case, kus üks poiss tahtis oma muidu toreda ja hea host-pere juurest ära, sest ta tahtis suurlinna kolida. Need case'id olid suht põnevad isegi, lahenduste mõtlemine oli kas üsna lihtne.

Lõpupoole kutsuti meid ükshaaval teise ruumi, et intervjuusid teha. 2 vabatahtlikku tegid korraga 1 õpilasega intervjuud, ülejäänud sõid ja rääkisid samal ajal kõrvalruumis. Intervjuu oli lebo, mina tegin seda koos Eva ja selle teise tüdrukuga, kuigi Eva küsis põhiliselt. Küsimused olid a la kas sa oled taimetoitlane, kas sa suitsetad (jah, sellele peab ausalt vastama, isegi kui vastus on jah. Nad ei näita seda su vanematele ega politseile vms, aga lihtsalt vahetusperel on vaja teada, kas nad saavad oma perre nikotiiniku või mitte. Kui saavad, siis nad vist ostavad isegi suitsu lapsele, kui see just seal riigis illegaalne pole) , kas sul on hobisid, millega tahaksid ka välismaal tegeleda (tegelt mul on nt kendo, karate, klaver, jne, aga mul ei tulnud pooled pähe), mida sa teeksid, kui sa ei saaks vahetusõpilaseks, kuidas tuled toime viha ja pettumusega, nimeta oma 3 tugevat ja 3 nõrka külge/omadust (vat selle kohta ei osanud ma midagi öelda. Pool tundi istusin seal nagu...mömm...ee..mömm..., arvasin, et võisin suht lolli mulje jätta), miks ma tahan vahetusõpilaseks, kuidas on lugu mu inglise keelega (mul ei palutudki inglise keeles rääkida, ma ütlesin, et olen pooleldi šotlane ja räägin kodus ka inglise keelt) mida tähendab minu jaoks perekond...Aga see intervjuu kestis lühikest aega ega olnud üldse raske või karm. Lihtsalt ma ise olin loll ja kruttisin närvid üles, tegelt polnud midagi, mille pärast põdeda. Ainult et need asjad võiksite küll vara välja mõelda, et mis on teie

• 3 tugevat külge
• 3 nõrka külge
• miks tahate vahetusõpilaseks ja miks teie sobite

sest neid on suht nõme hakata kohapeal lampi välja mõtlema, nagu mina tegin.

Aga söök on hea, nii et minge kohale :D

Now we take hold of future's map, which begins to shine.

Ja see oleks siis mu uus blogi vahetusaasta kohta Jaapanis, mille toimumine tegelt veel päris kindel ei ole, aga on tore laskmata karu nahka jagada. Ma alles mässan kujundusega, üritan leida normaalset tausta, päist, teksti- ja taustavärvi jne, läheb aega, enne kui normaalseks saan.
Aga kuni järgmise aasta märtsini, mil päriselt Jaapanisse lendan, tahaks siia kirjutada YFU-st, sellest, kuidas kandideerisin, sponsoreid otsima hakkan ja mida üldse YFU-ga seoses praegu teen :D Lähipäevil kavatsen Valimispäeva ja taotlemisdokumentide kohta pika selgituse teha, sest ma tean omast kogemusest, milline teadmatus ja paanika võivad inimest vallata, kui tal pole õrna aimugi, mida taotlusesse kirjutada ja kas Valimispäev on raske. :D Äkki keegi leiav guugeldades ja saab abi vms.
seniks head ööd.